Prioriteedid

2016.-2017.õ.a. prioriteedid

 Kinnitatud õppenõukogus 30.08.2016 väljaantud protokolliga nr 5. Kinnitatud hoolekogus 02.09.2016.

 I Õpilaste individuaalse arengu toetamine, veelgi suurem rõhuasetus õppijakesksele lähenemisele:

  • arenguvestluste läbiviimine kõigi õpilastega;
  • õpiabikomisjonide regulaarne toimumine;
  • regulaarsete konsultatsioonide läbiviimine;
  • andekate õpilaste arendamine (lisarahastuse võimaluste ärakasutamine, näiteks KIKi kaudu);
  • kujundava hindamise põhimõtete rakendamine;
  • individuaalse tagasiside andmine igas aines;
  • karjäärinõustamise võimaldamine kõigile õpilastele;
  • koostöö Õppenõustamiskeskuse ja Rajaleidja keskusega;
  • Õppijakeskse õpikäsituse laialdasem ja sagedasem praktiseerimine, rakendamine: õppurite osalemist toetavate meetodite (projektõpe jm) suurem kasutamine, üksteiselt õppimise toetamine (rühmapõhine õpe jm), rõhuasetuse paigutamine üldpädevustele ja sotsiaalsetele oskustele, õppijate individuaalsete eripäradega arvestamine, nihe autoritaarsuselt partnerluse suunas.

II Koolipere ühtsustunde hoidmine ja tugevdamine:

  • kooli traditsioonide ja vaimsuse hoidmine;
  • kooli juubelipidustuste ettevalmistamine ja läbiviimine;
  • ühiste ürituste korraldamine;
  • meeskonnatunde tugevdamine õpetajas- ja õpilaskonnas (ühised üritused õpetajaskonnale ja ka õpetajatele-õpilastele, projekti- ja õhinapõhised ettevõtmised üheskoos);
  • huvigruppidega koostöö parendamine (hoolekogu ja lastevanemate aktiivsem kaasamine kooliellu, osalus olulistel koosolekutel ja aruteludel, hoolekogu liikmete tutvustamine, osavõtt kooliüritustest);
  • rahuloluküsitluste läbiviimine õpetajate, õpilaste, lastevanemate ja vilistlaste seas;
  • vilistlaste aktiivne kooliellu kaasamine.

III Väärtuskasvatuse osatähtsuse suurendamine koolielus:

  • väärtuskasvatuse teemalised koolitused, loengud õpetajaskonnale ja õpilastele;
  • koolipere ühiste väärtuste uuesti või ümber sõnastamine ühiste arutelude tulemusel (Milliseid suhtumisi ja väärtushinnanguid kogeb koolis õpilane? Millised on koolipere omavahelised suhted? Millised on võimalused probleemide ja konfliktide lahendamiseks? Milliseid väärtusi näeme endas? Kas need on head väärtused? Millised võivad olla nende väärtuste järgi tegutsemise tagajärjed? Millised on väärtused, mille järgimise korral on meil kõigil parem olla?);
  • kokkulepitud väärtuste avaldumise võimaldamine koolielus;
  • väärtusalase kommunikatsiooni võrgustiku loomine (arutelud õpilastega, julgus rääkida probleemidest!);
  • kooli- ja klassielu korraldamine osalusdemokraatia põhimõtete järgi, demokraatlikus ühiskonnas osalemiseks vajalike oskuste andmine õpilastele, kodanikuvastutuse õpetamine;
  • õppemeetodina õpilaste aktiivse osaluse soosimine õppeprotsessis;
  • aineteüleste ühisprojektide läbiviimine;
  • väärtuskasvatuse üle kandmine kogu kooli õppekasvatustegevusele (nii formaalse kui mitteformaalse õppe kaudu);
  • koostöö lapsevanemate, õpilaste ja kõigi õpetajate vahel;
  • väärtuskasvatuse süstemaatiline juhtimine.

IV Personali professionaalse arengu programmi kui süsteemi loomine ja rakendamine:

  • õpetajate eneseanalüüsi süsteemi loomine;
  • arenguvestluste süsteemi loomine;
  • individuaalsete koolitusvajaduste väljaselgitamine;

V Elukestva õppe põhimõtete rakendamine:

  • koolituste korraldamine õpetajaskonnale (õpilaste individuaalse arengu toetamine, õppijakeskne õpikäsitlus, Y ja Z põlvkond, kool kui õppiv organisatsioon, väärtuskasvatus, organisatsioonikultuur, mainekujundus);
  • koolituste võimaldamine juhtkonnale (strateegiline juhtimine, personalijuhtimine, konfliktijuhtimine, kaadri motiveerimine, kool kui õppiv organisatsioon);
  • projektilähetused ja –koolitused projektigruppi kuuluvatele õpetajatele ja õpilastele;
  • silmaringi avardavad ühisüritused.

 

 

VI Koostöö koolisiseselt, linnas, riigis ja Euroopas:

  • meeskonnatöö väärtustamine, soosimine ja selle suurem rakendamine (õpetajate vastastikune tundide külastamine, sisekoolitused, kooliväliste inimeste õppetöösse kaasamine, osalemine ühistes ettevõtmistes ja projektides, tööjaotuse praktiseerimine, koostöö lõimingu eesmärgil);
  • õppetoolide süsteemi parendamine-arendamine, koostöö õppetoolide sees ja õppetoolide vahel õppeainete parema lõimumise ja üldpädevuste arendamise huvides;
  • regulaarsete töö- ja arendusmeeskonna koosolekute läbiviimine dialoogi ja arutelude soodustamise eesmärgil;
  • koostöö jätkamine erinevate õppeasutuste jm organisatsioonidega linnas, riigis ja Euroopas;
  • koostöö tegemine kogukonnaga, enda olulisuse kinnitamine kogukonnas (näiteks loodava koolituskeskuse kaudu);
  • uute koostööpartnerite leidmine moodulite arendamiseks, ühisteks projektideks, koolielu ja õppetöö parendamiseks.

VII Kooli pildil hoidmine ja aktiivsem mainekujundus:

  • kooli kodulehe ja Facebooki lehe hoidmine aktuaalse ja atraktiivsena;
  • regulaarne „nupukeste“ ja pikemate artiklite saatmine kohalikku meediasse;
  • ülelinnaliste, üleriigiliste ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine;
  • mainekujundusalase koolituse läbiviimine kogu õpetajaskonnale, mainekujunduse strateegia aluste väljatöötamine;
  • koolituskeskuse loomiseks ettevalmistuste jätkamine.