PÜ projektigrupp Prantsusmaal Bayonne’is

7.–13. maini Erasmus+ projektilähetus „Les Crayons de Couleurs européens. Dessine-moi „Une“ Europe“ Prantsumaa Baskimaale asuvassse Bayonne’i pani meie kooli õpilassed prantsuskeelsel kollokviumil osalema ja tutvustas Bayonne’i ja Pau’d. Tänu kohalikus peres elamisele, said õpilased aimu ka eakaaslaste igapäevaelust.
Kogu lähetuse eesmärk oli arutleda ja mõtiskleda võrdsuse, vabaduse, sallivuse üle. Esimeel päeval tehti külalistele aardejaht, teisel päeval valmistusti kollokviumiks, kolms päevgi läeks selle tähe all ja neljandal külastati Prantsuse Püreneedes asuvat Pau’ lossi. Reedel toimusid rahvusvahelised töötoad, kus koostati blogisissekandeid ja sõnastati saadud kogemust. Kolmetunnine prantsuskeelne kollokvium oli pingutav kõigile: ilma vaheaegadeta kuulati ettekandeid ja arutleti võrduse üle: meeste ja naistevahelise ning territoriaalse võrduse ja palgaerinevuste üle. Kollokviumi austasid kohalviibimisega linnapea, Prantuse Akadeemia liige, mitu tähtsat ühiskonnategelast. Prantsumaa oli just saanud oma kõigi aegade noorima presidendi ja meeleolu oli ülev. Kollokviumi lõpus esitasid kõikide maade õpilased koos prantsuskeelse luuletuse. Pärast seda tehti igalt osalejamaalt kaasa võetud Nutella määrdešokolaadi maitsetesti, mille kohta nutitelefonis oma eelistuse esitada sai. Nimelt on selgunud, et Nutella, mis peaks kõikides riikides sama maitsega olema, seda siiski pole, kuigi kõikide maade etikettidel on ühesugune tooteinfo. Testi tulemust me siiksi teada ei saanud, sest taas vedas alt internetiühendus.
Kohalikud tegid külalistele ka Bayonne’i vanalinnas aardejahi, mis algas Bayonne’i pühaku Saint-Léoni allika juures (seal olid 9. sajandil lääneviikingid sel märtril ja usukuulutajal pea maha võtnud). Praegu ligi 44 000 elanikuga linn oli tänu viikingitelt saadud laevaehitusoskustele kunagi õitsev kaubalinn. Linnas asub ka mitu kirikut, neist kuulsam (muuseas ka palverännutee Camino de Santiago üks sihtkohti) on ehk püha María katedraal. Et kohalikud inimesed räägivad kõik vähemalt kolme keelt – prantsuse, baski, hispaania või inglise oma –, said prantsuskeelsest aaretejahist aru ka õpilased, kes prantsuse keelt väga ei osanud. Saiem teada, et Bayonne on Prantsumaa suurimaid militaarkeskusi – vana loss (Château-Vieux) kuulub Prantsuse armeele ja seetõttu võib selle lähedal pidevalt relvatärinat kuulda. Lähedal asuval haiglal on helikopteri maandumisplats, sest kui abivajaja asub haiglast vähemalt tunnitee kaugusel, läheb talle appi helikopterikiirabi. Lähetuse käigus külastati ka Prantsuse Püreneedes asuvat Pau’d, kus on sündinud Henry IV. 11. sajandil kindlustatud asulaks kujunenud Pau’s asub ka Pau’ loss, kus kohalik giid rääkis linna ja kuningliku pere traditsioonide kujunemisloost. Mis puduab kunglikst soost sündinud poisslapsi, siis ei peetud heaks tooniks, kui väike imik nuttis (see olnud iseloomulik naitsele), nii pidi kuninganna oma pojale pidevalt unelaulu laulma.
Bayonne Lycee Louis de Foix on meie mõistes gümnaasium ja tehnikum ühes koos. Selles õpib üle 1 400 õpilase ja tunniajase lõunapausiga koolipäevad kestavad 9–18ni. Koolimaja jaguneb korpusteks: on moodsamaid ja vanemaid hooneid. Väga uus on kantselei ja raamatukogu osa. Nägime, et Eesti kool on tehnilises mõttes siiski kiirem, sest meil töötab igas koolis oma IT-spetsialist, samas kui Bayonne’is allub IT-spetsialistide töörühm linnale ja abistab vajadusel kõiki linna koole. Reaalselt tähendab see seda, et kui tekib mõni tehniline probleem, mida saab lahendada vaid administraatori rollis olija, jääb internetiga seotud tegevus pooleli. Seda kogesime ka ise, kui arvutikoolituse ajal internetiühendus ära läks. Koolis täitsid päevi töötoad, arutelud: eri maade õpilastest koosnevad töörühmad kirjutasid septembriks valmivate videote stsenaariume, projektiblogi, valmistati ette projekti lõpuks valmivat kultuuripuud. Ühel pärastlõunal õpetati külalistele baski rahvusspordialasid ning rahvatantse. Viimasel päeval võeti nädal kokku ühiste blogisissekannete kirjutamisega, arutleti eri maade kuvandite üle. Enim pani eestlasi ja portugallasi imestama, et Bayonne’i õpilaste tavapärane toit on nn french frie ehk prantusepärane friikartul, ka pikniku ajaks pandi toidumoona hulka väike pakk kartulikrõpse (Portugalis ei tohi friikartuleid või krõpse kooliuksest sissegi tuua). Prantsuse õpilased olid aga imestunud, et paljud eestlased elavad maal, kus maja ümbritseb mitu või mituteist hektarit maad ja et Eesti lastel on võrreldes nendega palju vabadust. Kui pärast Pau’ pargi piknikku lubasime oma 17–18aastased õpilased tunniks ajaks omapäi linna peale, jäid sama vanad prantsuse õpilased õpetaja järelvalve alla. Kui selgitasin, et meil käivad ka 7aastased iseseisvalt koolis, siis tundus see prantuse õpilastele uskumatuna.
Õpilastele jäi enim meelde kohalike sõbralikkus ja külalislahkus, samuti see, kuidas paljud tutvustasid end prantslane, lisades, et tema vanemad on kas portugallased või hispaanlased. Ka saime teada, et baski kultuuri alleshoidmine on baskijuurtega inimeste südameasi, paljud prantslased sooviksid, et kõik kodanikud pigem prantuse keelt ja kultuuri eelistaksid. Samas hoitakse Baskimaal au sees baski rahvatantse (ida tantsitavat igal baski peol) ja –mänge.
Reede pärastlõual läksid eestlased Bordeaux’sse, kus laupäeva varahommikul taas Eestisse lennati. Järgmiseks, septembri lõpus toimuvaks Küprose kohtumiseks peab iga maa valmistama 3 min pikkuse filmi, eestlaste teema on suhtumine immigrantidesse. Prantsusmaal Bayonne’is viibinud Pärnu ühisgümnaasiumi gruppi kuulusid õpetajad Stéphane Clavel ja Kersti Jürgenson ning õpilased Deniel Voronovski, Karoliina Arro, Kertu Jürima ja Viktoria Kullerkupp.
Kersti Jürgenson, PÜ emakeele, kirjanduse ja hispaania keele õpetaja