Koolikonverents 2017

Ühisgümnaasium tähistas 156. aastapäeva konverentsiga
16. novembril peeti Strandi Jurmala konverentsisaalis ühisgümnaasiumi 156.-le aastapäevale pühendatud koolikonverentsi teemal „Eesti vabariigi loojate kool“. Konverents keskendus kooli minevikule, olevikule ja tulevikule erinevate esinejate ettekannete läbi.
Kooli minevikust, olulisest rollist Eesti riigi ajaloos rääkis ajaloolane ja Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, kelle sõnutsi võlgneme tänu vabariigi asutamise eest just ühisgümnaasiumi väärikatele vilistlastele. Vunk arutles ka teemal, miks just ühisgümnaasiumist tuli tollal nii palju tähtsaid riigimehi. Vastus peitub kooli siiani kehtivas tugevas õppimiskultuuris, tollases taustsüsteemis (kooli algusaegadel oli emakeelena eesti keelt rääkijate hulk õpilaskonnas väike, seda suurem oli nende üksikute eestlaste soov õppida, silma paista, näha enda ümber rohkem kaasmaalasi ning anda oma panus eestlaste heaks), kooli paindlikkuses ja vastutulekus (Jüri Vilmsil võimaldati näiteks õpingud lõpetada eksternina pärast ta poliitiliste vaadete tõttu koolist välja viskamist), õpilasi mõistma, kaasa mõtlema ja analüüsima õpetamises (vabariigi loojad ei olnud traditsioonilise mõtlemisega inimesed, nad olid õppinud elu mõistma ja maailma analüüsima ning mõtlema ka laiema seltskonna eest) ning erinevate võõrkeelte õpetamises, mis võimaldas lugeda kirjandust, mis emakeeles polnud kättesaadav.
Kooli vilistlastest ettevõtjad Ivar ja Janar Merilo rääkisid oma eduloo kaudu (lõid rahvusvahelise ettevõtte, digiagentuuri nimega Thorgate) Ühisgümnaasiumi rollist nende erialavalikul ja karjääriredelil ning andsid tänastele õpilastele nõuandeid tulevikuks. Vennad tõid välja koolist saadud tugeva aluspõhja nii reaalainetes kui inglise keeles, tänu millele olid nad konkurentsivõimelised kandideerimaks välisülikoolidesse ülitiheda konkurentsiga erialadele. Tänastele õpilastele pidasid nad oluliseks rõhutada mõtlemist suurelt ja globaalselt (Eesti kui Euroopa Liidu riik ja maailmariik!), analüüsivõime ja loogilise mõtlemise tähtsust (matemaatikatundide olulisus!), õige erialavaliku tegemist (oluline on nii isiklik huvi kui ka tööjõutrendid), kontaktide hulga olulisust, võimet ja teadlikkust enda oskuste müümiseks, süvendatud digipädevusi, keskendumist pigem ühe oskuse arendamisele kui mitme asja tegemise oskusele keskpärasel tasemel, oskust asju enda jaoks prioritiseerida vältimaks läbipõlemist (tegemisest olulisem on olulise tegemine!), baasteadmiste omandamist rahaasjades, julgust riskida ning selle kõige juures oma teekonda nautida.
Konverentsi teises osas tutvustasid oma eelmisel õppeaastal silmapaistnud aastatöid tänased Ühisgümnaasiumi õpilased.
Natali Paluoja töö „Geeniteraapia“ (juhendaja õpetaja Eve Popp) uuris muuhulgas inimeste ootusi ja kartusi seoses geeniteraapiaga kui ka geeniteraapia võimalikke riske. Selgus, et enamik inimesi oleks valmis geeniteraapiat proovima, kui see aitaks märgatavalt parandada elukvaliteeti või raviks surmavat haigust, kuid tulevase järeltulija omadusi nad pigem geeniteraapiaga mõjutada ei tahaks. Ideaalinimese disainimise trend (nagu praegu juba on ilukirurgia) võibki olla Natali Paluoja arvates üks geeniteraapia kõige suuremaid ohte.
Karl Tulmin uuris oma töö „Vaktsineerimise poolt- ja vastuargumendid Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas“ (juhendaja õpetaja Eve Popp) raames eakaaslaste suhtumist vaktsineerimisse ning püüdis leida vastust küsimusele, miks on Eestis praegu vaktsineerimine langustendentsiga. Tuli välja, et uuritavatest enamus on vaktsineeritud ja pooldab vaktsineerimist, vaktsineerimisvastaste põhiargument on vaktsiinide võimalikud kõrvaltoimed ning nende kohta käivad kuulujutud, mis on hirmu külvavad. Ettekande lõpus tõi Tulmin välja mõjuva näite: Ants Laikmaa 15-st õest-vennast elasid täiskasvanueani vaid kolm, teised surid lastena haigustesse, mis tänasel päeval on välditavad tänu vaktsineerimisele.
Sander Saare töö „Lennuliiklus Kihnu ja mandri vahel“ (juhendaja õpetaja Marge Tuul) uuris lennuliikluse ajalugu oma kodukohas Kihnu saarel, kuhu esimene lennuk maandus alles 1953. aastal.
Merilin Saare koduloouurimus „Kihnu kui tilluke Eestimaa 1980. aastate teisel poolel ja 1990. aastate algul“ (juhendaja õpetaja Õnnela Kukk) tõi välja, et tollal valitsesid Kihnus täpselt samad probleemid ja hirmud nagu suurel Eestimaal, mistõttu saar oli nagu kontsentraat riigi üldisest olukorrast. Merilin Saare aastatöö väärtustas Kihnu kultuuri: nii töös endas kui tööd tutvustavas ettekandes tsiteeriti Ingrid Rüütlit, kelle sõnutsi Kihnu on ala, kus on säilinud Eesti antiikkultuur.
Ott-Joosep Lusik aastatöö teemal „Are vald enne ja nüüd“ (juhendas õpetaja Eve Popp) oli suuresti üles ehitatud fotovõrdluste kujul, mis andis hea ülevaate koolide ja teede olukorrast enne ja praegu.
Killu Allik keskendus oma töös „Tõlkevõrdlus Naomi Noviku teose „Välja juuritud“ põhjal“ (juhendas õpetaja Reet Ojasoo) sagedaste tõlkevigade analüüsimisele enda ja professionaalse tõlkija tehtud tõlkes.
Aljona Babinets soovis oma tööga „Minu perekonna lugu“ (juhendas õpetaja Õnnela Kukk) lisaks oma perekonnaloo väljauurimisele saada teadmisi ingerlaste ajaloost ning parandada oma eesti keele oskust. Töö raames viis ta läbi ka küsitluse, kus uuris, kellena ehk millise rahvusena määratlevad end mitte-eestlased Eestis. Selgus, et üle poole valimis olnud mitte-eestlasest määratles end eestlasena ning et rahvuskuuluvuse määratlemisel sai olulisemaks vastaja ema rahvus.
Koolipere pidas konverentsi igati õnnestunuks, huvitavaks ja harivaks ürituseks, mistõttu soovitakse konverentside traditsiooni jätkumist ka tulevikus.

Liis Raal-Virks
Pärnu Ühisgümnaasiumi kommunikatsioonijuht